Mitmekeelsus on üks kaheksast võtmepädevusest, mida on vaja eneseteostuseks, tervislikuks ja kestlikuks eluviisiks, tööalaseks konkurentsivõimeks, kodanikuaktiivsuseks ja sotsiaalseks kaasatuseks, nagu on välja toonud ELi liikmesriigid nõukogu soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.
Ent ikka veel on Euroopas liiga palju noori, kes lõpetavad kooli ilma reaalselt teist keelt oskamata.
Euroopa keeleoskuse uuringust 2011–2012 (mis korraldati 14 ELi liikmesriigis) nähtus, et:
- keeletesti teinud 15-aastastest õpilastest 42% oli oma esimeses võõrkeeles jõudnud iseseisva keelekasutaja tasemele (Euroopa keeleõppe raamdokumendi tase B1/B2);
- 25% oli samale tasemele jõudnud oma teises võõrkeeles;
- 14% ei olnud saavutanud piisavaid põhiteadmisi mitte üheski.
Just seetõttu on EL seadnud prioriteediks parandada keeleõpetust ja -õppimist varases eas. 22. mail 2019 võtsid ELi riikide haridusministrid vastu nõukogu soovituse tervikliku keeleõppekäsituse kohta.
Varajase keeleõppe tähtsust rõhutatakse ka nõukogu soovituses kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta.
Keelteoskuse parandamine
ELi tasandi keeleõppe edendamise strateegia on esitatud nõukogu soovituses tervikliku keeleõppekäsituse kohta. Soovituses leppisid liikmesriigid kokku, et teevad järgmist:
- edendavad keeleõpet, aidates kõigil noortel omandada kohustusliku koolihariduse käigus lisaks koolis kasutatava(te)le õppekeel(t)ele veel vähemalt ühe Euroopa keele oskuse;
- soodustavad täiendava (kolmanda) keele omandamist ladusat suhtlust võimaldaval tasemel vastavalt Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendile (CEFR);
- soodustavad riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja kooli tasandil terviklike lähenemisviiside väljatöötamist, et parandada keelte õpetamist ja õppimist;
- lisavad hariduse ja koolituse valdkonda keeleteadlikkuse kontseptsiooni, mis pakub kaasavat keeleõppe raamistikku ja võtab arvesse õppurite erinevat keeleoskust;
- tagavad, et rohkem keeleõpetajaid saaks osa välismaal õppimise võimalustest;
- määravad kindlaks ja edendavad uuenduslikke, kaasavaid ja mitmekeelseid õpetamismeetodeid, kasutades ELi vahendeid ja platvorme, nagu School Education Gateway ja eTwinning.
Soovituse teaduslik ja faktiline taustteave on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.
Mitmekeelsed klassid
Kõikjal ELis toovad rändajate lapsed enesega kooli kaasa hulga uusi keeli ja keeleoskusi. See on potentsiaalne väärtus inimestele, koolidele ja ühiskonnale laiemalt.
Kuigi näitajad on liikmesriigiti väga erinevad – 1%st Poolas kuni 40%ni Luksemburgis – õpib ELis tervikuna kõigist õpilastest veidi alla 10% muus keeles kui oma emakeeles.
See tõstatab küsimuse, kuidas ELi keelelise mitmekesisuse potentsiaali kõige paremini ära kasutada. On tõendeid selle kohta, et rändajate lastel on üldiselt põhioskuste alased tulemused kehvemad kui nende kaasõpilastel.
Koolid peavad kohandama oma õpetamismeetodeid, et tegeleda laste erineva keele- ja kultuuritaustaga positiivsel viisil, võimaldades kõigil õpilastel koolis areneda.
Keelelist mitmekesisust koolides, mitmekeelsete klasside teemat ja keeleteadlikkuse kasvatamist koolides käsitletakse põhjalikumalt uues algatuses „Õpiedu saavutamise teed“.