Mis on digiõppe tegevuskava?
Digiõppe tegevuskava (2021–2027) on Euroopa Liidu uuendatud poliitikaalgatus, milles esitatakse ühine visioon kvaliteetsest, kaasavast ja kättesaadavast digiõppest Euroopas ning mille eesmärk on toetada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kohandamist digiajastuga.
Tegevuskavas, mis võeti vastu 30. septembril 2020, kutsutakse üles tegema Euroopa tasandil digiõppe valdkonnas tihedamat koostööd, et tegeleda COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide ja võimalustega ning pakkuda võimalusi haridus- ja koolituskogukonnale (õpetajad ja üliõpilased), poliitikakujundajatele, akadeemilistele ringkondadele ja teadlastele riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil.
Algatusega aidatakse ellu viia komisjoni prioriteeti „Digiajastule vastav Euroopa“ ja taasterahastut NextGenerationEU . Samuti toetatakse selle kaudu taaste- ja vastupidavusrahastut, mille eesmärk on luua rohelisem, digitaalsem ja vastupidavam Euroopa Liit.
Digiõppe tegevuskava on peamine vahend, mis võimaldab ellu viia visiooni Euroopa haridusruumi loomisest 2025. aastaks. See aitab saavutada eesmärke, mis on seatud Euroopa oskuste tegevuskavas, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas ja dokumendis „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“.
Et ettepaneku jaoks andmeid koguda, korraldas komisjon 2020. aasta juulist septembrini avaliku konsultatsiooni, mille käigus koguti kõigi kodanike, institutsioonide ja organisatsioonide seisukohti ja kogemusi.
Digiõppe tegevuskava meetmed
Digiõppe tegevuskavas on esitatud kaks strateegilist prioriteeti ja neliteist meedet nende toetamiseks:
Prioriteet 1: hästitoimiva digiõppekeskkonna arendamine
Mida kavatseb Euroopa Komisjon selle saavutamiseks teha?
- Meede 1: digiõpet ja -oskusi puudutav struktureeritud dialoog liikmesriikidega
- Meede 1: ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse edukat digiõpet ja -koolitust võimaldavaid peamisi tegureid
- Meede 2: nõukogu soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks
- Meede 3: digitaalse õpisisu Euroopa raamistik
- Meede 4: haridus- ja koolitusasutuste ühenduvus ja digiseadmed
- Meede 5: haridus- ja koolitusasutuste digipöörde kavad
- Meede 6: eetilised suunised haridustöötajatele tehisintellekti ja andmete kasutamiseks õpetamisel ja õppimisel
Prioriteet 2: digipöörde jaoks oluliste digioskuste ja -pädevuste parandamine
Mida kavatseb Euroopa Komisjon selle saavutamiseks teha?
- Meede 7: ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele, et edendada digitaalset kirjaoskust ning võidelda väärinfo vastu õppetöö ja koolituste kaudu
- Meede 8: ajakohastatud Euroopa digipädevuse raamistik, et hõlmata tehisintellekti ja andmeoskusi
- Meede 9: Euroopa digioskuste tunnistus (EDSC)
- Meede 10: ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse digioskuste õpetamise täiustamist hariduses ja koolituses
- Meede 11: riikidevaheline andmete kogumine ja digioskuste ELi tasandi eesmärgi seadmine
- Meede 12: digitaalsete võimaluste praktikaprogramm (Digital Opportunity Traineeships)
- Meede 13: naiste osalemine reaalteadustes
- Euroopa digiõppekeskus
Euroopa digiõppekeskus
Mõlema prioriteetse valdkonna toetamiseks loob komisjon digiõppe keskuse, mis tugevdab ELi tasandil koostööd ja teabevahetust digiõppe valdkonnas.
Milleks meetmeid vaja on?
Digipööre on muutnud ühiskonda ja majandust, avaldades üha süvenevat mõju igapäevaelule, ning näidanud vajadust haridus- ja koolitussüsteemide ja -asutuste suurema digisuutlikkuse järele.
COVID-19 pandeemia kiirendas veelgi e- ja hübriidõppele üleminekut. See tõi esile uued ja innovaatilised viisid, kuidas õpilased ja haridustöötajad saavad korraldada õpetamist ja õppimist ning suhelda veebis isiklikumalt ja paindlikumalt. Samal ajal näitas digitehnoloogia kasutuselevõtt hariduses probleeme ja ebavõrdsust nende vahel, kellel on juurdepääs digitehnoloogiale, ja nende vahel, kellel see puudub (sealhulgas ebasoodsa taustaga inimesed). Samuti ilmnes, et probleeme on haridus- ja koolitusasutuste digisuutlikkuse, õpetajakoolituse ning digioskuste ja -pädevuste üldise tasemega.
Muutused on näidanud, et ELi tasandil tuleb teha tugevat ja koordineeritud koostööd, et toetada haridus- ja koolitussüsteeme COVID-19 pandeemia ajal esile kerkinud ja süvenenud probleemide lahendamisel, ning esitada samas pikaajaline visioon Euroopa digiõppe edasise arengu kohta.
Arvud räägivad iseenda eest.
- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2018. aasta uuringust selgus, et vähem kui 40% haridustöötajatest oli õpetamisel valmis kasutama digitehnoloogiat (ELi riikide vahel esines selles osas suuri erinevusi).
- Rohkem kui kolmandikul 13–14aastastest, kes osalesid 2018. aastal rahvusvahelises arvuti- ja infokirjaoskuse uuringus (ICILS), ei olnud isegi kõige elementaarsemat digioskuste taset;
- Veerandil väikese sissetulekuga leibkondadest puudub juurdepääs arvutitele ja lairibaühendusele ning leibkonna sissetulek mõjutab seda laadi erinevusi kogu ELis (Eurostat, 2019).
- 95 % digiõppe tegevuskava avalikul konsultatsioonil osalenutest leidis, et COVID-19 pandeemia on pöördepunkt tehnoloogia kasutamisel hariduses ja koolituses (digiõppe tegevuskava, avalik konsultatsioon, 2020)
Esimene digiõppe tegevuskava
Digiõppe tegevuskava (2021–2027) põhineb esimesel digiõppe tegevuskaval (2018–2020).
Võtke ühendust
Digiõppe tegevuskava koordineerib hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi digiõppe üksus.
Digiõppe tegevuskava kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust e-posti aadressil
EAC-DIGITALEDUCATION@ec.europa.eu.