Mis on digiõppe tegevuskava?

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) on Euroopa Liidu uuendatud poliitiline algatus, mille eesmärk on toetada ELi liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kestlikku ja tõhusat kohandamist digiajastuga.

Digiõppe tegevuskava:

• pakub pikaajalist strateegilist visiooni kvaliteetse, kaasava ja kättesaadava Euroopa digiõppe kohta; 
• pöörab tähelepanu COVID-19 pandeemia probleemidele ja võimalustele, mis on viinud tehnoloogia enneolematu kasutamiseni haridus- ja koolituseesmärkidel; 
• taotleb tihedamat koostööd digiõppe valdkonnas ELi tasandil ning rõhutab, kui oluline on teha sektoriteülest koostööd, et viia haridus digiajastusse;
• pakub võimalusi, sealhulgas paremat õpetamise kvaliteeti ja kvantiteeti digitehnoloogia valdkonnas, toetust õpetamismeetodite ja pedagoogika digipöördeks ning kaasavaks ja vastupidavaks kaugõppeks vajaliku taristu tagamist.

Nende eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas sätestatud kaks prioriteetset valdkonda: 

1. Hästitoimiva digiõppekeskkonna arendamine

See hõlmab järgmist:

• taristut, ühendust ja digiseadmeid;
• tõhusat digisuutlikkuse kavandamist ja arendamist, sealhulgas ajakohast korralduslikku suutlikkust;
• digitaalselt pädevaid ja digivaldkonnas end kindlalt tundvaid õpetajaid ning haridus- ja koolitustöötajaid;
• kvaliteetset õppesisu, kasutajasõbralikke vahendeid ja turvalisi platvorme, mis austavad e-privaatsuse eeskirju ja järgivad eetikanorme.

2. Digipöörde jaoks oluliste digioskuste ja -pädevuste parandamine

Selleks on vaja järgmist:

• põhilised digioskused ja -pädevused juba varasest east;
• digikirjaoskus, sealhulgas võitlus väärinfo vastu;
• arvutiõpe;
• head teadmised ja arusaamine andmemahukast tehnoloogiast (nagu tehisintellekt);
• kõrgetasemelised digioskused, mis annavad rohkem digispetsialiste; 
• tütarlaste ja noorte naiste võrdse esindatuse tagamine digiõppes ja -karjääris.

Milleks on vaja meetmeid?

Digiüleminek on muutnud ühiskonda ja majandust, avaldades üha süvenevat mõju igapäevaelule. Kuni COVID-19 pandeemiani oli selle mõju haridusele ja koolitusele siiski palju piiratum. 

Pandeemia on näidanud, et digiajastusse sobiva haridus- ja koolitussüsteemi olemasolu on ülioluline. 

COVID-19 näitas vajadust suurema digivõimekuse järele hariduses ja koolituses, kuid ühtlasi suurendas see ka mitmeid olemasolevaid probleeme ja ebavõrdsust digitehnoloogiale juurdepääsu omavate ja mitteomavate isikute, sealhulgas ebasoodsatest oludest pärit isikute vahel. 

Pandeemia on toonud esile ka mitmeid haridus- ja koolitussüsteemide probleeme, mis on seotud haridus- ja koolitusasutuste digivõimekuse, õpetajate koolitamise ning digioskuste ja -pädevuste üldise tasemega. 

Arvud räägivad iseenda eest:

• Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2018. aasta uuringust selgus, et vähem kui 40% haridustöötajatest oli õpetamisel valmis kasutama digitehnoloogiat (ELi riikide vahel esines selles osas suuri erinevusi);
• rohkem kui kolmandikul 13–14aastastest, kes osalesid 2018. aastal rahvusvahelises arvuti- ja infokirjaoskuse uuringus (ICILS), ei olnud isegi kõige elementaarsemat digioskuste taset;
• veerandil väikese sissetulekuga peredel ei ole arvutikasutamise võimalust ega juurdepääsu lairibaühendusele; sissetulekutest sõltuvad erinevused on ELi riikides väga suured (Eurostat 2019).

Pandeemia on kiirendanud üleminekut e- ja hübriidõppele.

See muutus on toonud esile uued ja innovaatilised viisid, kuidas õpilased ja haridustöötajad saavad korraldada õpetamis- ja õppimistegevust ning suhelda veebis isiklikumalt ja paindlikumalt. 

Need muutused nõuavad ELi tasandil tugevat ja koordineeritud jõupingutust, et toetada haridus- ja koolitussüsteeme COVID-19 pandeemiaga esile kerkinud ja süvenenud probleemide lahendamisel, esitades samal ajal pikaajalise visiooni Euroopa digiõppe edasisest arengust. 

Poliitiline taust

Vajadust esimese digiõppe tegevuskava (2018–2020) põhjal koostatud uue tegevuskava järele väljendati 2019. aasta juulis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes. 

Uuendatud digiõppe tegevuskava aitab kaasa komisjoni prioriteedile „Digiajastule vastav Euroopa“ ja taasterahastule NextGenerationEU. Samuti toetatakse sellega taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärki luua rohelisem, digitaalsem ja vastupanuvõimelisem Euroopa Liit. 

Digiõppe tegevuskava on peamine vahend, mis võimaldab ellu viia visiooni Euroopa haridusruumi loomisest 2025. aastaks. See aitab saavutada Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja dokumendi „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ eesmärke.

Avalik konsultatsioon

2020. aasta juulist septembrini toimus komisjoni avalik konsultatsioon, et koguda kõigi kodanike ning avaliku ja erasektori institutsioonide ja organisatsioonide arvamusi ja kogemusi COVID-19 mõju kohta haridusele ja koolitusele, sellega seotud kaug- ja veebiõppele ülemineku kohta ning nende nägemuse kohta digiõppe tulevikust Euroopas. 

Avalikust konsultatsioonist selgus, et:

• peaaegu 60% vastanutest ei olnud enne kriisi kaug- ja veebiõpet kasutanud;
• 95% leidis, et COVID-19 pandeemia on pöördepunkt selles osas, kuidas tehnoloogiat hariduses ja koolituses kasutatakse;
• vastajad leidsid, et veebipõhised õppematerjalid ja -sisu peavad olema asjakohasemad, interaktiivsemad ja lihtsasti kasutatavad ning ei tohi sõltuda linna või omavalitsuse rahalistest vahenditest;
• üle 60% vastanutest märkis, et on kriisi ajal oma digioskusi parandanud ja üle 50% soovib seda veelgi rohkem teha.

Kokku esitati üle 2700 vastuse 60 riigist ja 127 kirjalikku seisukohavõttu. Konsultatsioon andis infot komisjoni ettepanekuks uuendatud digiõppe tegevuskava kohta, mille volinike kolleegium võttis vastu 30. septembril 2020.

Digiõppe tegevuskava meetmed

Digiõppe tegevuskavas on ajavahemikuks 2021–2027 järgmised meetmed:

Prioriteet 1: hästitoimiva digiõppekeskkonna arendamine

• Meede 1: strateegiline dialoog liikmesriikidega edukat digiõpet võimaldavate tegurite üle
• Meede 2: nõukogu soovitus, mis käsitleb hübriidõpet alg- ja keskhariduses
• Meede 3: Euroopa digitaalse õpisisu raamistik
• Meede 4: ühenduvus ja digiseadmed hariduse jaoks
• Meede 5: haridus- ja koolitusasutuste digiülemineku kavad
• Meede 6: tehisintellekt ja andmete kasutamine hariduses ja koolituses 

Prioriteet 2: Digipöörde jaoks oluliste digioskuste ja -pädevuste parandamine 

• Meede 7: ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele, et edendada digikirjaoskust ning võidelda hariduse ja koolituse kaudu desinformatsiooniga 
• Meede 8: ajakohastada Euroopa digipädevuse raamistikku, et see hõlmaks tehisintellekti ja andmeoskusi
• Meede 9: Euroopa digioskuste tunnistus (EDSC)
• Meede 10: nõukogu soovitus, milles käsitletakse digioskuste õpetamise täiustamist hariduses ja koolituses.
• Meede 11: riikidevaheline andmete kogumine õpilaste digioskuste kohta ja ELi õpilaste digipädevuse eesmärgi kehtestamine
• Meede 12: algatus „Digital Opportunity Traineeships“
• Meede 13: naiste osalemine reaalteadustes
• Digiõppe keskus 

Digiõppe keskus

Mõlema prioriteetse valdkonna toetamiseks loob komisjon digiõppe keskuse, mis tugevdab ELi tasandil koostööd ja teabevahetust digiõppe valdkonnas.

Esimene digiõppe tegevuskava 

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) põhineb esimesel digiõppe tegevuskaval (2018–2020), mille prioriteetvaldkonnad olid järgmised:

• digitehnoloogia parem kasutamine õpetamise ja õppimise eesmärgil;
• digipädevuste ja -oskuste arendamine;
• haridussüsteemide parandamine parema andmeanalüüsi ja prognoosimise kaudu.

Võtke ühendust

Digiõppe tegevuskava koordineerib hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi digiõppe üksus. 

Digiõppe tegevuskava kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust e-posti aadressil EAC-DIGITALEDUCATION@ec.europa.eu.

Jälgige @EUDigitalEdu Twitteris, et olla kursis digiõppe tegevuskava ja selle meetmetega seotud viimaste uudiste ja arengutega. 

Päise kujutis: © Euroopa Liit, 2021.