See hõlmab mitmesugust tegevust, eelkõige
- edendatakse füüsilist ja vaimset tervist,
- arendatakse sotsiaalset ja emotsionaalset pädevust,
- räägitakse õpilastele ja haridustöötajatele, mille alusel teha tervislikke valikuid,
- luuakse toetav keskkond, mis soodustab häid suhteid, koostööd, õppimist ja isiksuse arengut.
Sellel lehel |
---|
Mida tähendab heaolu koolis? |
Millised on praegused probleemid? |
Kuidas EL nende küsimustega tegeleb? |
Mida tähendab heaolu koolis?
Heaolu või hea vaimne tervis on dünaamiline seisund, milles inimene saab realiseerida oma potentsiaali, suurendada oma loomupärast suutlikkust, arendada oma võimeid ja tulla toime igapäevaelu stressiga.
Koolis valitseb heaolu, kui õpilased
- osalevad aktiivselt ja sisuliselt õppetöös ja sotsiaalses tegevuses,
- omavad positiivset identiteeti, suudavad juhtida oma mõtteid ja emotsioone, kontrollida oma enesehinnangut, tulla endaga hästi toime ja olla iseseisvad,
- suudavad luua ja hoida õpetajate ja eakaaslastega häid ja toetavaid suhteid,
- tunnevad end turvaliselt ning tunnevad, et neid väärtustatakse ja austatakse,
- tunnevad, et kuuluvad oma klassi ja kooli.
Millised on praegused probleemid?
Kehvemad oskused ja halvem vaimne tervis
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) viimased tulemused näitavad, et õpilaste põhioskused on murettekitavalt vähenenud ja koolikius kasvanud. Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud uuringust on näha, et tänapäeva noorte vaimne tervis on varasemate põlvkondadega võrreldes halvem.
Kiusatakse rohkem
Uuringud on näidanud, et kiusamine (sealhulgas küberkiusamine) on laialt levinud nähtus, millel on laastavad tagajärjed õppurite tervisele ja akadeemilistele saavutustele. Samuti suurendab see haridussüsteemist varakult lahkumise riski.
Õpetajad on ohus
Märgatavalt on halvenenud ka õpetajate heaolu [pdf], sest uute probleemidega tuleb toime tulla ilma piisavate vahenditeta, ilma koolituste ja toeta, ning on suurenenud läbipõlemine ja stress. Sellel võivad olla kahjulikud tagajärjed tervisele, enesega toimetulekule ja õppetööle. Need tegurid suurendavad kutsealalt lahkumise tõenäosust.
Kuidas EL nende küsimustega tegeleb?
Tuleb kaasata kogu kool
Kogu kooli hõlmav lähenemisviis on üks tõhusamaid viise laste ja noorte heaolu toetamiseks.
Strateegiates, milles käsitletakse kooli tervikuna, teadvustatakse, et kool, perekond ja kogukond on õpilast mõjutava ökosüsteemi omavahel seotud üksused. See tähendab, et otsustamine ja tegutsemine toimuvad samaaegselt selle ökosüsteemi mitmel tasandil.
Kogu koolile korraga lähenedes luuakse ka tihedam koostöö kooli, kohaliku kogukonna ja mitmesuguste sidusrühmade vahel, sealhulgas:
- omavalitsusüksused,
- tervishoiu- ja hoolekandeasutused,
- noorteorganisatsioonid,
- kõrgharidusasutused.
Kogu kooli tervikuna võttes kaasatakse kooli ökosüsteemi kõik osad ja nii saab lahendada keerukaid küsimusi, mille jaoks koolidel endil ei pruugi olla asjakohaseid eksperditeadmisi. Sageli on need probleemid tekkinud väljaspool kooliruume ja võivad olla järgmised:
- sotsiaalmajanduslikud probleemid,
- kultuuriline ja rassiline diskrimineerimine,
- traumad ja ebasoodsad lapsepõlvekogemused,
- (küber)kiusamine ja muud vägivalla vormid.
Täiendavad materjalid
Algatuse „Õpiedu saavutamise teed“ eesmärk on heaolu ja õpiedu lahutamatut seost teadvustades saavutada, et kõik õppurid saaksid koolis paremaid tulemusi.
Koolidele mõeldud teabelehtedes kirjeldatakse, millistes mõõtmetes avaldab kogu süsteemi või kogu kooli hõlmav terviklik lähenemine mõju heaolule ja vaimsele tervisele.
Seda tööd täiendavad poliitikakujundajatele, haridustöötajatele ja koolijuhtidele mõeldud 2024. aasta suunised, milles käsitletakse heaolu ja vaimset tervist koolis. Suunised on koostatud eksperdirühma ulatuslike teadmiste ja vahetute kogemuste toel. Need sisaldavad 11 soovitust, samuti nõuandeid, kuidas välja töötada terviklikke ja integreeritud strateegiaid, ning kirjeldusi inspireerivast praktikast. Suunistes pannakse suurt rõhku ennetustööle ja sellele, kuidas kaasata kogukondi väljastpoolt kooli, eelkõige peresid, omavalitsusi ja osalejaid teistest poliitikavaldkondadest, näiteks tervishoiust.