Skip to main content

European Education Area

Quality education and training for all

Asjakohane ja kvaliteetne kõrgharidus

Miks on oluline tagada kõrghariduse asjakohasus ja kvaliteet?

Euroopa Liidus (EL) valitseb oskuste nappus, eriti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppealadel. Neil õppealadel on eriti naised alaesindatud. 

Peale selle tekivad ka uued oskustega seotud vajadused ELis toimuva rohe- ja digipöörde tõttu. EL peab võtma meetmeid, et tagada maailmas majanduslikult konkurentsivõimelisena püsimiseks vajalike oskuste pidev arendamine

Rohkemaid inimesi tuleks innustada õppima erialasid, kus napib oskusi ja on vaja tööjõudu. Kõik õpilased peavad omandama head valdkonnaülesed oskused, nagu kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine, ning põhipädevused, nagu arvutusoskus ja digioskused, et neid võiks saata pärast kooli lõpetamist edu.

Mida teeb EL kõrghariduse asjakohasemaks ja kvaliteetsemaks muutmiseks?

STEAM-käsitluse toetamine

Euroopa Komisjon edendab vajadustele paremini vastavate STEMi ja IKT valdkonna kõrgharidusprogrammide väljatöötamist, tuginedes teadust, tehnoloogiat, inseneeriat, kunste ja matemaatikat (STEAM) hõlmavale hariduskäsitlusele.

STEAM on multidistsiplinaarne hariduskäsitlus, millega soovitakse kõrvaldada tavapärased ainete ja erialade vahelised tõkked, et ühendada STEMi ja IKT valdkonnas pakutav haridus kunstide ning humanitaar- ja sotsiaalteadustega. 

See käsitlus aitab ühendada STEMi ja muudel õppealadel saadavaid teadmisi ning soodustab kogemuslikku õppimist. STEAM-käsitlus võimaldab poliitilisi, keskkonnaalaseid, sotsiaal-majanduslikke ja kultuurilisi aspekte paremini STEMi õppealadesse lõimida. 

STEAM-käsitlusega saab kõrvaldada olulisi oskuste puudujääke ning toetada ettevõtlust, innovatsiooni ja loovust soodustavate valdkonnaüleste oskuste arendamist. Tööd toetavad Erasmuse programmi alusel rahastatav ELi STEM Koalitsioon ja Euroopa oskuste tegevuskavas kirjeldatud meetmed.

Hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimist käsitlev Euroopa algatus

EL kannustab liikmesriike kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe kvaliteetsemaks ja asjakohasemaks muutmiseks korrapäraselt jälgima hariduse omandanute edasist käekäiku, osaledes vastavas Euroopa algatuses. 

Eesmärk on hinnata, kas hariduse omandanute teadmised, oskused ja pädevused on piisavalt kvaliteetsed ja asjakohased, et nad saaksid praeguses ja tulevases töömaailmas hästi hakkama.

Hariduse omandanute edasist tegevust käsitlevate andmete Euroopa tasandil võrreldavamaks muutmine aitab aastaks 2025 välja kujundada tõelise Euroopa haridusruumi. Algatus aitab eelkõige töötada 2021. aastal üheskoos välja kõrghariduse ümberkujundamise kava.

Algatuse kaudu saavad poliitikakujundajad olulist teavet, mis võimaldab neil faktidele tuginedes lahendada mitmesuguseid piiriüleseid hariduse ja oskustega seotud probleeme.

Peale selle aitab hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimine

  • parandada õppijate kogemusi ning teha kindlaks õpetamise ja õppimise tulemuslikumaks muutmise võimalused; 
  • selgitada välja ebavõrdsed võimalused haridusvaldkonnas ja nende kõrvaldamise võimalused;
  • suurendada hiljuti hariduse omandanute tööalast konkurentsivõimet, parandades oskuste planeerimist ja nende vastavusseviimist tööandjate vajadustega, õppekavade koostamist ja karjäärinõustamist;
  • saada teadmisi piiriülese liikuvuse suundumustest, sh millised on piirkondades tekkivad oskuste üle- ja puudujäägid ehk nn ajude juurde- ja äravool;
  • suunata tõhusalt investeeringud kvaliteetsesse, ühiskonna vajadustele vastavasse haridusse;
  • teha kindlaks tavad, mis kõige paremini valmistavad hariduse omandanuid ette kodanikuaktiivsuseks. 

Mida on EL seni teinud?

Pärast seda, kui avaldati uus kõrghariduse tegevuskava ja Euroopa uus oskuste tegevuskava, võttis nõukogu 2017. aasta novembris vastu soovituse haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta

Selle soovitusega võtsid ELi liikmesriigid kohustuse koguda komisjoni toetusel võrreldavaid andmeid kõrgharidus- ning kutseõppeasutuste lõpetanute edasise käekäigu kohta. Komisjon avaldas 2020. aastal võrdlusuuringu, milles analüüsiti hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise poliitika ja tavade seisu ELi liikmesriikides ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides viie nõukogu soovituses kindlaks tehtud olulise mõõtme taustal.

Alates 2018. aastast tehti koostööd ja vahetati teadmisi hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise töörühma kaudu. Rühma mandaat lõppes 2020. aastal. Oma tegevuse lõpus avaldas rühm lõpparuande, milles esitas komisjonile soovitused hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimist käsitleva Euroopa algatuse tuleviku kohta.

2020. aastal korraldas komisjon Eurograduate’i katseuuringu hariduse omandanute kohta kaheksas osalenud riigis – Austrias, Horvaatias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Leedus, Maltal ja Norras. Kogutud andmeid hinnati riikide tasandil ja võrreldi ka liikmesriikide vahel. Need andmed annavad olulist faktipõhist infot poliitikakujundajatele ja kõrgharidusvaldkonna ekspertidele õppekavade koostamiseks.

Ajavahemikus 2020–2021 käivitas komisjon kõigis ELi liikmesriikides vajaduspõhised suutlikkuse suurendamise meetmed, et aidata ametiasutustel ja uurismisrühmadel valmistuda hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise koordineeritud Euroopa mehhanismi kasutamiseks. Töötatakse muu hulgas selle nimel, et sidusrühmad võtaksid edasise käekäigu jälgimise projekti omaks ning suurendaksid IT- ja statistikaalast suutlikkust.

Järgmised sammud

Eksperdirühmalt saadud teabe ja soovituste põhjal jätkab Euroopa Komisjon tööd hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise valdkonnas. Komisjon

  • tagab riikide pideva koostöö ning hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise alase töö ühtlustamise. Selleks luuakse kõigi liikmesriikide ekspertidest koosnev võrgustik, et suunata riikide tööd selles valdkonnas ja hõlbustada suhtlust Euroopa kolleegidega;
  • uurib koostöös riikide ekspertide võrgustikuga, kuidas arendada edasi hariduse omandanute andmete kogumist, hankides teavet olemasolevatest riiklikest andmebaasidest;
  • laiendab hariduse omandanuid käsitlevat Euroopa uuringut ja parandab selle kvaliteeti;
  • korraldab edasisi uuringuid ja vastastikuse õppimise tegevusi, et parandada hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise tavadega seotud faktibaasi ja parandada andmete kasutamist.

2022. aastal teeb komisjon kokkuvõtte nõukogu soovituse rakendamisel tehtud edusammudest. Ta arvestab sellega, et 2024. aastaks peaks soovitust rakendama 80% liikmesriikidest. 

Komisjon eeldab, et 2025. aastaks jälgitakse hariduse omandanute edasist käekäiku kogu Euroopas.