Miks on oluline tagada kõrghariduse asjakohasus ja kvaliteet?

Euroopa Liidus (EL) valitseb oskuste nappus, eriti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppealadel. Nendel õppealadel on eriti just naised alaesindatud. 

Kavandatud rohe- ja digipöörde tulemusena tekib vajadus uute oskuste järele. EL peab võtma meetmeid, et tagada maailmas majanduslikult konkurentsivõimelisena püsimiseks vajalike oskuste pidev arendamine. 

Rohkemaid inimesi tuleks innustada õppima erialasid, kus napib oskusi ja on vaja tööjõudu. Kõik õpilased peavad heal tasemel omandama valdkonnaülesed oskused, nagu kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus, mida saab rakendada mitmesugustel erialadel. Samuti on oluline omandada võtmepädevused, nagu arvutikasutus ja digikirjaoskus.

Arutelu selle üle, kuidas saaksid riiklikud kõrgharidussüsteemid innustada õppijaid arendama asjakohaseid oskusi, aitab toetada ka inimeste isiklikku ja kutsealast arengut. Need on kaks olulist kõrget elukvaliteeti edendavat tegurit.

ELi praegune tegevus

STEAM-käsitluse toetamine

Euroopa Komisjon edendab vajadustele paremini vastavate STEMi ja IKT valdkonna kõrgharidusprogrammide väljatöötamist, tuginedes teadust, tehnoloogiat, inseneeriat, kunste ja matemaatikat (STEAM) hõlmavale hariduskäsitlusele.

See on multidistsiplinaarne hariduskäsitlus, millega soovitakse kõrvaldada tavapärased ainete ja erialade vahelised tõkked, et ühendada STEMi ja IKT valdkonnas pakutav haridus kunstide ning humanitaar- ja sotsiaalteadustega. See soodustab teadmussiiret loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ning muude valdkondade vahel. Lisaks võimaldab kõnealune käsitlus poliitilisi, keskkonnaalaseid, sotsiaal-majanduslikke ja kultuurilisi aspekte paremini STEMi õppealadesse lõimida.

STEAM-hariduskäsitlust toetatakse ELi STEM Koalitsiooni tegevuse ja Euroopa oskuste tegevuskavas kirjeldatud meetmete kaudu. ELi STEM Koalitsioon on kogu ELi hõlmav võrgustik, mis töötab selle nimel, et luua Euroopas parem loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika alane haridus. Võrgustikku rahastatakse programmist „Erasmus+“.

Hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimist käsitlev Euroopa algatus

Kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe kvaliteetsemaks ja asjakohasemaks muutmiseks kannustab EL liikmesriike korrapäraselt jälgima hariduse omandanute edasist käekäiku.

Seda edendatakse näiteks Euroopa kõrgkoolide lõpetanute edasise käekäigu jälgimise algatuse raames ja muutes lõpetanute kohta kogutud teabe Euroopa tasandil paremini võrreldavaks. 

Hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimine aitab

• parandada õppijate kogemusi ning teha kindlaks õpetamise ja õppimise tulemuslikumaks ja asjakohasemaks muutmise võimalused; 
• selgitada välja ebavõrdsed võimalused haridusvaldkonnas ja nende kõrvaldamise võimalused;
• suurendada hiljuti hariduse omandanute tööalast konkurentsivõimet, parandades oskuste planeerimist ja nende vastavusseviimist tööandjate vajadustega, õppekavade koostamist ja karjäärinõustamist;
• saada teadmisi piiriülese liikuvuse suundumustest, sh millised on piirkondades tekkivad oskuste üle- ja puudujäägid ehk nn ajude juurde- ja äravool;
• suunata tõhusalt investeeringud kvaliteetsesse, ühiskonna vajadustele vastavasse haridusse tuginedes tõenduspõhisele lähenemisviisile;
• teha kindlaks tavad, mis kõige paremini valmistavad hariduse omandanuid ette kodanikuaktiivsuseks. 

Mida EL on seni teinud?

Hariduse omandanute edasise käekäigu ühtlustatud jälgimise toetamine

Pärast komisjoni teatisi „Uus kõrghariduse tegevuskava“ ja „Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava“ võtsid ELi liikmesriigid 2017. aasta novembris vastu nõukogu soovituse hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise kohta. 

Kõnealuses soovituses võtsid liikmesriigid kohustuse koguda (komisjoni toetusel) võrreldavat teavet kõrgharidus- ning kutseharidus- ja -koolitusasututes hariduse omandanute edasise käekäigu kohta. 

Komisjon avaldas 2020. aastal võrdlusuuringu, milles analüüsiti hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise poliitika ja tavade seisu ELi liikmesriikides ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides, lähtudes nõukogu soovituses kindlaks tehtud viiest olulisest tegurist.

Komisjon avaldas ka asjakohase kvaliteedijuhendi, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tõhusaid tavasid hariduse omandanute käekäiku käsitlevate uuringute läbiviimiseks ja haldusandmete kasutamiseks. 

Alates 2018. aastast tehti koostööd ja vahetati teadmisi hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise töörühma kaudu. Rühma mandaat lõppes 2020. aastal. Oma tegevuse lõpus avaldas rühm lõpparuande, milles esitas komisjonile soovitused, kuidas hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimist käsitlevat Euroopa algatust edaspidi rakendada.

2020. aastal korraldas komisjon Eurograduate’i katseuuringu hariduse omandanute kohta kaheksas riigis – Austrias, Horvaatias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Leedus, Maltal ja Norras. Kogutud andmeid hinnati ja võrreldi liikmesriigiti. Katseuuringu teine etapp hõlmas 17 riiki ning see toimus 2022. aastal. Need andmed annavad poliitikakujundajatele ja kõrgharidusvaldkonna ekspertidele üksikasjalikumat faktipõhist infot õppekavade koostamiseks.

Aastatel 2020 ja 2021 käivitas komisjon kõigis ELi liikmesriikides vajaduspõhised suutlikkuse suurendamise meetmed, et aidata riikide ametiasutustel ja uurismisrühmadel valmistuda hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise koordineeritud Euroopa mehhanismi kasutamiseks. Muu hulgas töötatakse selle nimel, et sidusrühmad võtaksid edasise käekäigu jälgimise projekti omaks ning suurendaksid IT- ja statistikaalast suutlikkust.  

Järgmised sammud

Eksperdirühma arvamustevahetuse ja soovituste põhjal lõi komisjon 2022. aastal hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise Euroopa võrgustiku, et edendada koostööd ja vastastikust õppimist Euroopa hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise algatuses osalevate riikide vahel.

2023. aastal teeb komisjon kokkuvõtte nõukogu soovituse rakendamisel tehtud edusammudest. Eeldatakse, et 2024. aasta lõpuks suudavad 80% liikmesriikidest jälgida hariduse omandanute edasist käekäiku ja esitada võrreldavad andmed. 

Komisjon eeldab, et 2025. aastaks jälgitakse hariduse omandanute edasist käekäiku kogu Euroopas.