Miks meil on vaja Euroopa haridusruumi luua?
Haridus on eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime ning kodanikuaktiivsuse ja -vastutuse alus. Haridus on elutähtis ka Euroopa ühiskondade ja majanduste elujõulisuse tagamiseks. Nii nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, on juurdepääs kvaliteetsele ning kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõigi kodanike õigus.
COVID-19 pandeemia on eriti selgelt esile toonud, kui oluline on vältida õppimise ning oskuste arendamise struktuursete takistuste mõju inimeste tööväljavaadetele ja ühiskonnaelus osalemisele.
Euroopa haridusruum hakkab toimima käsikäes Euroopa oskuste tegevuskavaga ja Euroopa teadusruumi algatusega, et rakendada teadmisi ning muuta need Euroopa majanduse elavdamise ja jõukuse alustalaks.
Koostöö sihtvaldkonnad
Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid töötavad selle nimel, et tekiks ühine visioon Euroopa haridusruumist, ning nad keskenduvad oma jõupingutustes järgmistele teemadele:
- hariduse ja koolituse kvaliteedi ja võrdsete võimaluste parandamine
- õpetajad, koolitajad ja koolijuhid
- digiõpe
- keskkonnahoidlik haridus
- Euroopa haridusruumi koht maailmas
Vaadake, mida plaanib EL igas haridusvaldkonnas teha
Spurt Euroopa haridusruumi suunas
Idee luua Euroopa haridusruum sai esmakordselt Euroopa juhtide toetuse 2017. aastal Rootsis toimunud Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel. Esimesed meetmepaketid võeti vastu 2018. ja 2019. aastal.
Tänu aastakümnete pikkusele tihedale koostööle on juba tehtud märkimisväärseid edusamme:
- peaaegu 95% lastest osaleb alates 4. eluaastast alushariduses
- üle 40% noortest täiskasvanutest omandab kõrgharidust
- peaaegu 90% noortest lahkub haridusasutusest keskharidusega või registreerub edasisele koolitusele
- 80% hiljuti programmi „Erasmus+“ läbinutest on tööle asunud vähem kui kolme kuu jooksul pärast lõpetamist
Sellised tulemused on märk suurtest edusammudest, kuid on vaja teha rohkem, seda eelkõige seoses järgmiste probleemidega:
- vähesed lugemis-, matemaatika- ja loodusteaduste oskused 15-aasta vanuste õpilaste segmendis
- täiskasvanute osalus elukestvas õppes
2020. aasta septembris esitas komisjon oma teatises uuendatud visiooni Euroopa haridusruumist ja konkreetsed meetmed selle saavutamiseks.
Euroopa Liidu Nõukogu vastas 2021. aasta veebruari resolutsiooniga, milles käsitletakse strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal aastateks 2021–2030.
2022. aasta novembris avaldas komisjon eduaruande Euroopa haridusruumi loomisel tehtud edusammude kohta. Aruandes rõhutatakse seni tehtud tööd ja lahendamist vajavaid probleeme.
Edasised sammud
2023. aastal kutsub komisjon liikmesriike ja teisi sidusrühmi üles ühinema Euroopa haridusruumi vahehindamise protsessiga. Selles keskendutakse esimeste aastate õppetundidele ning hoo suurendamisele ja kohustuste võtmisele kuni 2025. aastani.
Täielik aruanne Euroopa haridusruumi kohta on kavas esitada 2025. aastaks.
Strateegiline raamistik
Euroopa haridusruumi loomisele aitab kaasa hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik, mille abil:
- toetatakse ELi liikmesriike haridus- ja koolitussüsteemide reformimisel;
- suurendatakse koostoimet nii muude poliitikavaldkondadega, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, sotsiaalpoliitika, tööhõive ja noored, kui ka ELi rahastamisvahenditega, et riiklikke reforme paremini toetada;
- määratakse kindlaks eesmärgid ja näitajad töö suunamiseks ning edusammude jälgimiseks.
Strateegiline raamistik saab olema oluline struktuur liikmesriikide ja peamiste sidusrühmade vaheliseks koostööks, et oleks võimalik jõuda ühise visioonini.
Liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide sisu ja struktuur jäävad asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike ametiasutuste pädevusse.