Miks on kutseharidus ja -õpe oluline?
Kutseharidus ja -õpe (KHÕ) annab õppijatele olulised oskused, mis toetavad nende isiklikku arengut, suurendavad nende tööalast konkurentsivõimet ja soodustavad kodanikuaktiivsust. KHÕ suurendab ettevõtete tulemuslikkust ja konkurentsivõimet ning soodustab teadusuuringuid ja innovatsiooni.
Euroopa KHÕ süsteemid tuginevad KHÕ sidusrühmade hästi väljaarendatud võrgustikule. Võrgustiku juhtimisse on kaasatud sotsiaalpartnerid, nagu tööandjad ja ametiühingud, ning mitmesugused organid, näiteks kaubandus- ja tööstuskojad, komiteed ja nõukogud.
Esmakutseõpe
Esmakutseõpe toimub tavaliselt keskhariduse astmes ja sellele järgnevas astmes ning eelneb tööellu astumisele. See toimub kas koolikeskkonnas (peamiselt klassiruumis) või töökeskkonnas, näiteks koolituskeskustes ja ettevõtetes.
Noortest eurooplastest vanuses 15–19 aastat osaleb esmakutseõppes keskhariduse astmes keskmiselt 50%. Selle ELi keskmise taga on aga märkimisväärsed geograafilised erinevused esmakutseõppes osalemises, mis ulatub 15%st rohkem kui 70%ni.
Jätku-kutseõpe
Jätku-kutseõpe toimub pärast esmaõpet või pärast tööelu alustamist. Selle eesmärk on teadmisi täiendada, aidata inimestel omandada uusi oskusi, ümber õppida ning isiklikult ja kutsealaselt edasi areneda. Jätku-kutseõpe on enamasti tööpõhine.
Mida teeb EL kutsehariduse ja -õppe valdkonnas?
Euroopa koostöö kutsehariduse ja -õppe valdkonnas sai alguse 2002. aastal Kopenhaageni protsessiga. Koostööd on aastate jooksul tugevdatud, näiteks Brugge kommünikee ja Riia järeldustega.
Kutseharidus ja -õpe on määratud kindlaks kui Euroopa haridusruumi algatuse keskne koostöövaldkond aastatel 2021–2030.
Mis on meie eesmärk?
Liikmesriigid on ELi nõukogus seadnud eesmärgi, et 2025. aastaks peaks vähemalt 60%-l hiljuti kutseõppe lõpetanutest olema töölõppe kogemus.
Nõukogu 2020. aasta soovitus kutsehariduse kohta
24. novembril 2020 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu soovituse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta. Soovitus sisaldab olulisi põhimõtteid selle tagamiseks, et kutseharidus oleks paindlik, st kohaneks kiiresti tööturu vajadustega, ning pakuks kvaliteetseid õppevõimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele.
Soovituses pööratakse palju tähelepanu kutsehariduse suuremale paindlikkusele, parematele töölõppimise võimalustele, õpipoisiõppele ja paremale kvaliteedi tagamisele.
Sellega asendatakse ka soovitus, mis käsitleb Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (EQAVET), ning see sisaldab ajakohastatud EQAVETi raamistikku kvaliteedinäitajate ja -kirjeldustega. Sellega tunnistatakse kehtetuks varasem Euroopa kutsehariduse ja -õppe ainepunktide süsteemi (ECVET) soovitus.
2020. aasta Osnabrücki deklaratsioon
30. novembril 2020 kiitsid ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EMP-EFTA) riikide kutsehariduse eest vastutavad ministrid, Euroopa sotsiaalpartnerid ja Euroopa Komisjon heaks 2020. aasta Osnabrücki deklaratsiooni majanduse taastumist ning õiglast digi- ja rohepööret toetava kutsehariduse ja -õppe kohta.
Osnabrücki deklaratsiooni toetavad kutsehariduse ja -õppe pakkujate Euroopa tasandi ühendused (VET4EU2) ning kutseõppurite esindajad (OBESSU, Euroopa õpipoiste võrgustik).
Selles on esitatud uued poliitikameetmed ajavahemikuks 2021–2025, et täiendada nõukogu soovitust jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta:
- toimetulekuvõime ja tipptaseme edendamine kvaliteetse, kaasava ja paindliku kutsehariduse kaudu;
- uue elukestva õppe kultuuri loomine, rõhutades jätku-kutseõppe ja digiülemineku olulisust;
- kutsehariduse kestlikkuse edendamine;
- Euroopa haridus- ja koolitusruumi ning rahvusvahelise kutsehariduse arendamine.
Kutseõppe nõuandekomitee kiitis heaks arvamuse kutsehariduse ja -õppe tuleviku kohta, mis täiendab komisjoni poliitikat pärast 2020. aastat.
Euroopa haridusruumi strateegiline raamistik
Osana Euroopa haridusruumi strateegilisest raamistikust aastateks 2021–2030 on loodud kutsehariduse ja rohepöörde töörühm ning töörühma alarühm, mis tegeleb keskkonnasäästlikkuse alasele haridusele keskenduvate koolidega. Rühmad soodustavad vastastikust õppimist ning teabe ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel.