Ülevaade
Keeled määratlevad inimeste identiteedi, kuid need moodustavad ka osa ühisest pärandist. Need võivad olla teiste rahvaste ja kultuuride juurde viivaks sillaks, edendades vastastikust mõistmist ja ühtse Euroopa identiteedi tajumist.
Tõhus mitmekeelsuse poliitika ja algatused võivad parandada kodanike võimalusi. Keeleoskus võib tugevdada inimeste tööalast konkurentsivõimet, hõlbustada juurdepääsu teenustele ja oma õiguste kasutamist ning suurendada solidaarsust tihedama kultuuridevahelise dialoogi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kaudu.
ELil on nüüd kolm tähestikku ja 24 ametlikku keelt. Teatavates piirkondades või konkreetsete rühmade poolt räägitakse praegu ligikaudu 60 muud keelt. Ka sisseränne on toonud ELi mitmeid uusi keeli. Eeldatavasti elab Euroopa Liidus praegu hinnanguliselt vähemalt 175 rahvuse esindajaid.
Keeleline mitmekesisus sisaldub ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 22. Vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine on harta oluline osa. Selles keelatakse vähemuste hulka kuuluvate inimeste diskrimineerimise ning nõutakse kultuurilise, usulise ja keelelise mitmekesisuse austamist kogu Euroopa Liidus. Komisjon tagab, et ELi õiguse rakendamisel austatakse põhiõigusi ja eelkõige õigust mittediskrimineerimisele.
Liikmesriikidel on siiski ainuõigus määratleda või tunnustada oma territooriumil rahvusvähemusi, sealhulgas vähemusrühmade enesemääramisõigust (nagu on sätestatud Euroopa Nõukogu Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartas ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonis). See õigus laieneb ka rahvusvähemuste või piirkondlikele keeltele.
Kõigis riikides esinevad erinevad keelelise mitmekesisuse astmed ja eri viisid nende haldamiseks. Kakskeelsetes piirkondades ja mitmekeelsetes klassides üle kogu Euroopa võib leida mitmeid huvitavaid pedagoogilisi lähenemisviise. Eurydice on kõigis programmis Erasmus+ osalevates riikides asuvate haridusanalüüsi üksuste ELi võrgustik, mis on piirkondlike või vähemuskeelte õpetamise toetusmeetmed lisanud selle 2017. aasta väljaandesse „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopa koolides“. Hiljutises väljaandes, mille on koostanud Eurydice, sisalduvas ülevaates keskendutakse meetmetele, mille haridusasutused on võtnud selleks, et toetada koolides piirkondlike ja vähemuskeelte õpetamist.
Kuidas EL edendab keelelist mitmekesisust?
Iga aasta 26. septembril ühendavad komisjon, Euroopa Nõukogu, Euroopa Nüüdiskeelte Keskus, keeleinstituudid ja kodanikud kogu Euroopas oma jõud, et edendada Euroopa keeltepäeva raames keelelist mitmekesisust ja keeleõpet. Keeltepäeva algatuse raames tähistatakse keelelist mitmekesisust mitmesuguste ürituste ja tegevuste kaudu.
ELi haridus- ja kultuuriprogrammide raames jätkatakse keeleõppeprojektide toetamist. Selliste rahastamisprogrammide nagu „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ vahendusel toetab EL keeleõpet ja keelelist mitmekesisust, näiteks liikuvusprogrammide, koostööprojektide ja Euroopa kultuuripealinnade toetamise kaudu. Tänu neile programmidele edendavad paljud edukad projektid õppimist ning piirkondlike ja vähemuskeelte nähtavust Euroopas. Mõned sellekohased näited leiab Eurydice’i lühikokkuvõttest piirkondlike või vähemuskeelte õpetamise kohta Euroopa koolides.
„Loov Euroopa“ toetab ka kirjanduse tõlkimist, et pakkuda paremat juurdepääsu olulistele kirjandusteostele ja säilitada ELis keeleline mitmekesisus.