Digiõppe tegevuskava – 7. meede

Digitaalne infokeskkond on keeruline. Internetis noortele nähtavat mõjutavad algoritmid, infomullid ja kajakambrid. Samal ajal kasvab desinformatsioon ja kahjulik sisu, mis mõjutavad meie demokraatiat ja üksikisikute heaolu.

Nii ongi haridusel ja koolitusel õppijate digikirjaoskuse arendamisel oluline roll.

Suunised: praktiline tugi õpetamisel

Komisjon avaldas suunised esimest korda 2022. aastal. 

Need on mõeldud põhi- ja keskhariduse tasemel töötavatele õpetajatele, kellel on digikirjaoskuse või desinformatsiooni valdkonnas vähe varasemaid kogemusi või puuduvad need hoopis.

Suunistega pakutakse praktilist tuge, mida saab kasutada igapäevases õppetöös.

• Praktilised nõuanded digikirjaoskuse hindamiseks.
• Sõnastik ja tunnikavad kriitilise mõtlemise, küberkiusamise ja generatiivse tehisintellekti kohta.
• Ülevaade digipedagoogikast ja desinformatsiooni mõõtmest.
• Nõuanded eksitava sisu ja vastuoluliste küsimuste üle arutamiseks.

Mida uuendusega pakutakse?

Ajakohastatud versioon (2026) kajastab digimaastiku viimaseid arenguid. Selles on uued osad, milles käsitletakse järgmist:

• generatiivne tehisintellekt ja selle seos desinformatsiooniga;
• sotsiaalmeedia kasutamine ja suunamudijate roll;
• eelnev ettevalmistus (viis, kuidas valmistada õppijaid ette manipulatsiooni äratundmiseks, enne kui nad sellega kokku puutuvad);
• tunnikavade ja ajakohastatud sõnastiku koostamine;
• soovitused koolijuhtidele ja poliitikakujundajatele.

Kuidas toimivad suunised klassiruumis?

Suunised aitavad teil:

• mõista paremini desinformatsiooni, sealhulgas selle viimaseid arengusuundi, ning seda, kuidas sellega klassiruumis tegeleda;
• orienteeruda digikirjaoskuse ja desinformatsiooni valdkonna peamistes ning ajakohastes määratlustes ja kontseptsioonides;
• suurendada oma klassis digikirjaoskust ja aidata õpilastel saada digikodanikeks;
• saada inspiratsiooni selle kohta, kuidas hinnata piirkonna õpilasi ja digikirjaoskuse algatusi oma koolis.

Miks on suunised olulised?

Hiljutised Euroopa uuringud näitavad selgeid lünki noorte digioskustes ja suuri ootusi haridussüsteemi sellekohaste sammude suhtes.

Õppijate digioskused

• 43% 14-aastastest ei omanda põhilisi digioskusi (ICILS, 2023).

Kokkupuude veebiteabega

• 76% noortest väidab, et nad puutusid viimase nädala jooksul kokku desinformatsiooni või valeuudistega (Euroopa Parlamendi noorteuuring, 2024)
• 36% ELi noortest kontrollib veebisisu (Eurostat, 2024),

Üldsuse ootused

2025. aasta Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt

• nõustub kaheksa inimest kümnest sellega, et digioskused ja digikirjaoskus aitavad neid kaitsta veebis leviva desinformatsiooni eest;
• üheksa inimest kümnest usub, et õpetajad vajavad oskusi, mis aitaksid õpilastel desinformatsiooni ära tunda.

Digikirjaoskuse põhioskused

Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil digiõppe tegevuskava kohta tehti kindlaks kolm pädevust:

• faktide tuvastamine vale või eksitava teabe põhjal,
• oskus tulla toime teabe üleküllusega,
• oskus internetis turvaliselt tegutseda.

Rahastamine

Meedet rahastatakse programmi „Erasmus+“ kaudu.