Promoting better educational outcomes for all and well-being at school
School education can play a crucial role in promoting inclusive, fairer and more prosperous societies and economies. It helps children and young people to develop knowledge, skills and attitudes necessary to become responsible, resilient and engaged individuals and to have a fulfilling life.
These goals can only be achieved if education systems are truly equitable and inclusive. They must ensure that all learners have a chance to fulfil their potential, irrespective of personal circumstances, family, cultural and socio-economic backgrounds. However, today not all young people in Europe have equal opportunities to benefit from education.
On this page: |
Miks on oluline koolis hästi edasi jõuda?
Kooliharidus aitab kõigil lastel ja noortel oma potentsiaali täielikult ära kasutada ning haridusel on tähtis roll kaasava, õiglasema ja jõukama ühiskonna edendamisel.
Samuti võimaldab kooliharidus omandada eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning toetab noorte kujunemist aktiivseteks, vastutustundlikeks, tahtejõulisteks ja pühendunud inimesteks, kes jätkavad õppimist kogu elu jooksul.
Kui kõigile on tagatud juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ning lastele ja noortele antakse eluks vajalikud pädevused, aitab see muuta ühiskonda võrdsemaks ja majandust jõukamaks.
Põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) valdamine on õpilaste haridusliku edasijõudmise ja tulevikuväljavaadete jaoks põhjapaneva tähtsusega.
Keskkoolis omandatud oskusi ja pädevusi peetakse üha enam miinimumoskusteks, mida on vaja, et siseneda edukalt tööturule ning elada täisväärtuslikult ja tervena.
Praegune olukord
Hoolimata põhioskuste olulisusest ei ole Euroopa Liidus (EL) iga viies 15aastane noor omandanud piisavat lugemisoskust või piisavaid teadmisi matemaatikast ja loodusteadustest (OECD PISA uuring, 2018).
ELi noortest 10% on haridussüsteemist varakult lahkunud ning ainult 84,3% 20–24aastastest on omandanud keskhariduse (Eurostat, 2020).
Õpitulemused sõltuvad kõige rohkem õpilaste sotsiaal-majanduslikust ja kultuurilisest taustast.
Vaesematest piirkondadest ja peredest pärit laste tulemused on koolis keskmiselt halvemad kui nende privilegeeritumatel koolikaaslastel.
Samuti on sisserändaja taustaga õpilaste hulgas põhioskuste osas puudulike õpitulemustega õpilaste osakaal palju suurem kui nende eakaaslaste hulgas, kes on sündinud asjaomases liikmesriigis.
Sisserändaja taustaga inimesed jätavad kooli suurema tõenäosusega pooleli ilma põhioskusi omandamata.
Murettekitavad on märgid (OECD PISA uuring, 2018), et õpilaste heaolu ja kuuluvustunne koolis vähenevad ning koolikiusamine on laialt levinud, mis mõjutab negatiivselt õpilaste arengut ja haridustulemusi.
Mida teeb Euroopa Liit nende probleemide lahendamiseks?
Selleks et edendada ELi liikmesriikide poliitilist koostööd nende probleemide lahendamiseks, on Euroopa Komisjon käivitanud uue algatuse „Õpiedu saavutamise teed“.
Algatus hõlmab mitmesuguseid vahendeid alates poliitilistest suunistest vastastikuse õppimiseni ning teabe ja parimate tavade vahetamisest rahaliste stiimuliteni, et toetada poliitikavaldkonna reformimist.
Komisjonil on kavas esitada 2022. aastal ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse meetmeid, mis aitavad jõuda heade õpitulemusteni. Soovituses kutsutakse üles looma tõenduspõhiseid, sidusaid ja koostööl põhinevaid strateegiaid ning astuma samme, et võidelda puuduliku õppeedukuse ning haridussüsteemist varakult lahkumise vastu.
Liikmesriike kutsutakse üles töötama välja terviklikku poliitikat, mis hõlmaks koolihariduse kõiki tasandeid – alusharidust ja lapsehoidu, alg-, põhi- ja keskharidust ning kutseharidust ja -õpet.
Liikmesriikidel soovitatakse pöörata suuremat tähelepanu järelevalvele, ennetamisele (sealhulgas õpilaste motivatsioonile) ja sekkumisele ning võtta meetmeid, et toetada neid, kes lahkusid haridussüsteemist keskhariduseta. Heaks näiteks on teise võimaluse haridusprogrammid.
Poliitikameetmed peaksid põhinema tugeval valdkondadevahelisel koostööl ja kaasama sidusrühmi eri poliitikavaldkondadest, nagu noortetöö, kultuur, sport, sotsiaal- ja heaolupoliitika, tööhõive ja tervishoid.
Nõukogu soovitus
Soovitus on Euroopa haridusruumiga seotud algatus, milles käsitletakse järgmisi aspekte:
- kooli haldamine ja juhtimine (sh kvaliteedi tagamine);
- õpikeskkond – õppekavad, hindamine, sihipärane toetus, vahendid, üleminek ühelt haridustasemelt teisele;
- õpilased ja õpikeskkond, keskendudes õpilaste heaolule ja vastastikusele positiivsele mõjule, mis on seotud õpilaste mitmekesisuse ja heaolutundega;
- õpetajate rolli suurendamine haridusliku ebavõrdsuse vähendamisel;
- vanemate ja perekonna kaasamine kooliga seotud otsuste tegemisse ja tegevusse;
- koolisisene koostöö ning koostöö sidusrühmade ja laiema kogukonnaga.
Ajakava
Praegu valmistatakse ette nõukogu soovitust käsitlevat ettepanekut.
Korraldatakse avalik konsultatsioon (alates 2021. aasta juunist), et koguda teavet ja kuulata ära huvitatud isikute ja organisatsioonide arvamused.
Samuti konsulteeritakse hariduse ja keskkonna valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega.
Komisjon võtab nõukogu soovituse ettepaneku vastu 2022. aastal ja esitab selle Euroopa Liidu Nõukogus ELi haridusministritele, kes arutavad soovitust ja võtavad selle vastu.
Erasmus+ programm
Kaasav haridus ning haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise vähendamine on ka uue programmi Erasmus+ keskmes.
Soovitusele lisatakse Euroopa koolide töövahend kaasava hariduse edendamiseks ja koolist väljalangemise tõkestamiseks.
Seotud teemad
Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu vähendamine
Council Recommendation on Pathways to School Success
The Council Recommendation on Pathways to School Success, adopted in 2022, seeks to address these challenges.
Key recommendations for EU countries include:
- Systemic approach: simultaneously address underachievement in basic skills and early leaving from education and training, take action to promote students’ and teachers’ well-being, prevent bullying and favour a positive learning climate.
- Integrated and comprehensive strategies: develop or strengthen strategies that include prevention, intervention and compensation measures (but with a stronger emphasis on preventative actions) through all levels of school education.
- Attention for groups at risk: complement universal action with targeted and individualised provisions for learners requiring additional support in inclusive settings.
- Data collection: develop or improve data collection and monitoring systems at national, regional and local level.
A systemic approach: implementing change
The Recommendation proposes a new policy framework describing a systemic approach for improving school success. This framework provides guidance for policy makers and education practitioners. It outlines:
- conditions for effective action
- key measures, to be promoted at school, local, regional and national levels
- specific actions for supporting school leaders, teachers, trainers and other educational staff
Next steps and related initiatives
Working group
The Commission supports the implementation of the Recommendation through peer learning, cooperation and exchanges of information and experiences between EU countries, stakeholders and partner countries. It has created a dedicated sub-group on this topic, as part of the Working Group on Schools.
Funding
Actions and initiatives related to the Recommendation receive funding through Erasmus+.
Guidance
The Commission and EU countries are cooperating in developing new guidance material and resources on educational success for all learners, which are disseminated through the European School Education Platform and its European toolkit for inclusion and well-being at school.
Well-being at school
Since March 2023, an expert group is working on guidelines for policymakers and schools to help them promote systemic approaches to well-being and mental health at school.
Research
Ongoing Horizon Europe research projects support the implementation of the Council Recommendation.