Tulemusliku ja tõhusa kõrghariduse saavutamise suunas

Tulemuslikkuse ja tõhususe saavutamine kõrghariduses sõltub neist ametiasutustest, mis loovad kõrgkoolidele tegevuslubade andmist käsitleva asjakohase raamistiku. Seda iseloomustab muude tegurite hulgas ka piisav rahastamine ja tõhus kvaliteedi tagamise poliitika. 

ELi hariduse ja koolituse strateegilises raamistikus (HK 2020) rõhutatakse järgmist: 

• kõrgharidussüsteemid vajavad piisavat rahastamist ning majanduskasvu tehtava investeeringuna tuleks kaitsta kõrgharidusse tehtavaid avaliku sektori kulutusi;
• kõrgkoolide ees seisvaid ülesandeid arvestades on vaja paindlikumaid juhtimis- ja rahastamissüsteeme, et kõrgkoolide suurenev autonoomia ning vastutus sidusrühmade ees oleksid tasakaalus.

ELi uues kõrghariduse tegevuskavas rõhutatakse vajadust asjakohaselt ja tõhusalt rakendatavate inim- ja finantsressursside ning stiimulite ja tunnustamissüsteemide kasutamise järele.

Euroopa kõrghariduse reformimine ja ajakohastamine põhineb õpetajate ning teadlaste jõupingutustel ja pädevusel. Vaatamata sellele ei suurendata paljudel juhtudel üliõpilaste arvu kasvades töötajate arvu.

Paremad töötingimused, parem ametialane põhi- ja täienduskoolitus ning tipptasemel õpetamise ja teadustöö laialdasem tunnustamine on tegurid, mille abil Euroopa saab koolitada, ligi tõmmata ja tööl hoida kõrgekvaliteedilist akadeemilist personali.

Miks on vaja tulemuslikke ja tõhusaid kõrgharidussüsteeme? 

Kvaliteedi tagamise meetmed suurendavad usaldust kõrghariduse vastu. Igal kõrgkoolil peaks olema range sisemise kvaliteedi tagamise süsteem, mida hindavad välised kvaliteedi tagamise asutused. 

Sellised väljakutsed eeldavad suuremat paindlikkust. Autonoomsed õppeasutused saavad hõlpsamalt spetsialiseeruda, edendades paremaid tulemusi õppe- ja teadustöös ning tipptaset kõrgharidussüsteemides. Õiguslikud, finants- ja haldustõkked piiravad siiski jätkuvalt kõrgasutuste vabadust määratleda oma strateegiad ja struktuuri ning end konkurentidest eristada.

ELi liikmesriikide valitsused on endiselt vastutavad oma kõrgharidussüsteemide ja nende rahastamise eest.

Mida teeb EL selleks, et edendada kõrghariduse tulemuslikkust ja tõhusust?

Komisjon abistab ELi liikmesriike teadus- ning poliitilise koostöö kaudu tõhusate juhtimis- ja rahastamismudelite väljatöötamisel kõrghariduses. Komisjon teeb kõrgharidussüsteemide rahastamis-, stiimuli- ja tunnustamissüsteemide läbivaatamisel koostööd ka OECDga. 

Samuti edendab komisjon ELi liikmesriikide seas vastastikust õppimist juhtimise ja rahastamise headest tavadest vastastikuse nõuandmise vahendi ja asjaomaste meetmete kaudu.

Ajavahemikus 2014–2020 investeeris Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kõrgharidusse 17 liikmesriiki. Kokku eraldati Euroopa Sotsiaalfondist 5,2 miljardi euro eest vahendeid üksikisikute koolitamiseks, programmide reformimiseks ja hariduse tööturu vajadustega vastavusse viimiseks. 

Lisaks eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist 1,5 miljardit eurot olemasoleva haridustaristu uuendamiseks ja uue rajamiseks. 

Teatav Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi laenudel põhinev abi on kättesaadav ka kõrgkoolidele. Kõrgkoolid võivad taotleda laenu oma rajatiste uuendamiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu ning osaleda uuenduslikes rahastamisprogrammides, näiteks rahvusvahelistele üliõpilastele mõeldud Erasmus+ magistriõppe laenuprogrammis. 

Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega on Euroopa, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kvaliteedi tagamiseks kehtestatud ühtne raamistik. Kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR) aitab samuti kaasa ühtlase kvaliteedi tagamisele kogu Euroopas.

Komisjon avaldab eduaruandeid kõrghariduse kvaliteedi tagamise kohta Euroopa tasandil.